Äsja jõustusid Eestis töölepingu seaduse muudatused, millega võetakse osaliselt üle Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi nõuded.

- Edaspidi peab tööpakkuja avaldama kandideerijale töötasu enne esimest töövestlust kirjalikus vormis
- Foto: Liis Treimann
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna projektijuht Helen Talalaev nimetas
seadusemuudatuse neli tähtsaimat punkti: enne töövestlust peab kandideerijale avaldama kirjalikult palgavahemiku, kandideerijalt ei tohi küsida tema varasemat palka, töötajat ei saa keelata oma palgast rääkida ning mehed ja naised peavad võrdse töö eest saama võrdset palka.
Talalaev tõdes Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et palgaseaduse muudatused aitavad tööandjatel oma palgasüsteemi paremini läbi mõtestada. “Kui palju ma kellele mis põhjustel palka maksan, et see ei oleks niivõrd sõltuv sellest, kui palju inimene küsib palka,” tõi ametnik näite, kuidas ettevõtja võiks seadusemuudatuse mõjul mõelda.
Intervjuus selgitab Talalaev, miks need neli punkti on olulised, mida enam tööandja värbamisel ei tohi teha ning miks värbamine muutub lihtsamaks ja kiiremaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Karl-Eduard Salumäe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates tänasest, 13. juulist 2026, jõustuvad mitmed tööõiguse muudatused, sealhulgas on noorte töölevõtmine senisest paindlikum ning tööandjal on kohustus anda töölesoovijale palgainfot enne töövestlust.
Siit leiad Palgauudiste teemaveebi 10 kõige kuumemat uudist ja artiklit, mis on saanud meie lugejate erilise tähelepanu maikuus. Vaata, kas teised lugejad leidsid midagi sellist, mis sul veel lugemata on.
Paindliku tööaja kokkulepe on pealtnäha lihtne lahendus, kuid sellest võivad alata kurnavad töövaidlused, kui reegleid ei järgita, hoiatas Kristel Tiits, Grant Thornton Balticu partner ja õigusnõustamise valdkonna juht tööandjaid nõustamishommikul.
Mure on selles, et ettevõtted ja asutused peavad uue küberturvalisuse seaduse nõudeid järgima, kuid suurel hulgal ettevõtetel pole sellest aimugi, mis tähendab, et nad pole lillegi liigutanud.
Tööde tegemiseks ja teenuse osutamiseks võib sõlmida erinevat liiki lepinguid ja enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks põhjalikult läbi mõelda, milline leping antud juhul kõige rohkem sobib, sest sellest peab nähtuma mõlema poole tegelik tahe.