Seadus nõuab ettevõtetelt üsna ajamahukaid samme küberriskide ohjeldamiseks. Esmalt aga pidid ettevõtted, keda seadus puudutab, märtsi lõpuks riigi infosüsteemi ametile endast märku andma.
"Võin lahjat mürki võtta, et paljud ei teavitanud, sest teavitustööd on vähe olnud – uus küberturvalisuse seadus jõustus alles jaanuaris," ütles seaduse loomist koostada aidanud advokaadibüroo Widen küberõiguse valdkonna juht Henri Ratnik.
Nõuete täitmata jätmine võib aga kaasa tuua üsna ulatusliku trahvi – kuni 10 miljonit eurot või 2% ettevõtte aastakäibest.
Keda seadus mõjutab?
Küberturvalisuse seaduse subjektid on peamiselt olulist teenust osutavad ettevõtted, kellel on 50 või rohkem töötajat ning kelle aastakäive ületab 10 miljonit eurot või kelle bilansimaht on vähemalt 10 miljonit eurot.
Kui ettevõttes on rohkem kui 250 töötajat ja käive ületab 50 miljoni piiri, siis on tegemist üliolulise teenuseosutajaga. Olenemata suurusest on subjektiks ka elutähtsa teenuse osutajad, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt.
Seadus on raskesti loetav
Seadus on ka parasjagu keeruline, selgitas Grant Thornton Balticu infoturbe valdkonna juht Artti Aston. Kuigi teatud juhtudel on lihtne aru saada, kas seadus sulle kohaldub või mitte, muutub kõik siis, kui seaduses viidatakse täiendavatele Euroopa Liidu registritele ja klassifikaatoritele.
Aston ütles, et just tootjatega tuleb seda ette. Näiteks tõi ta jalgrattatootjad, kes on seaduses subjektina ära nimetatud. Küsimusi võib tekkida ka siis, kui toodetakse juppe mõnele seadmetootjale, kellele uus seadus kohaldub.
BLRT Grupi kaks tütarfirmat on osa neist tänavu lisandunud ligi 3000 ettevõttest, kes peavad end kolme aastaga uute nõuetega vastavusse viima.
Kontserni IT-direktor Marek Trautmann kinnitas, et kuigi ta luges seaduse kümme korda läbi, vajas ta siiski nõustaja abi, et aru saada, millised ettevõtted grupist on seaduse subjektid. Ta soovitas teistel kahtluse korral RIA-le päring teha, et kinnitust saada, sest seadust võib olla keeruline üksinda tõlgendada.
Mis on laienenud küberturvalisuse seaduses uut, keda see puudutab ja kuidas valmistuda, kuuleb lähemalt saatest “Kasvukursil”. Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Seotud lood
“Meil on siiralt kahju, et selline asi on juhtunud,“ ütles Eesti Kunstnike Liidu president Maarin Ektermann ajakirjanike ees. Tema kõrval istunud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro nimetas juhtunut vaid üheks näiteks palju suuremast probleemist: Eestis langevad iga päev kelmide ohvriks nii inimesed kui ettevõtted.
Saates "Digitark äri" räägime erakordselt põnevast teemast - küberkriminalistikast. Oled sa kunagi viibinud uurija laboris – steriilses, puhtas, ootusärevas ruumis, kus iga hetk võib tuua uue vihje, uue asitõendi? Digitaalne maailm ja küberturvalisuse teemad on ekstra keerulised, sest kurjategija ei jäta endast DNA jälgi, näpujälgi jne, vaid peidab end failide avamiste, ümberkirjutamiste ja nähtamatute uste taha.
Üha enam on juhtumeid, kus noored lubavad vaheltkasu eesmärgil kasutada oma pangakontot teadmata päritoluga raha liigutamiseks. Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik märkis, et pahaaimamatult võivad noored aidates kelme ise sattuda seadustega pahuksisse.
On alanud hooajatööde ja maasikate korjeaeg ning Eestisse saabub palju välistööjõudu. See aga toob endaga kaasa tööalase ärakasutamise sagenemise, kus pahatihti ei puudu ka inimkaubanduse tunnusmärgid.
Eelmisel aastal meie seast lahkunud Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko loodud prügifirma Ekovir mõisteti süüdi kelmuses. Viru maakohus mõistis kelmuse katse eest süüdi ka firma endised töötajad.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Haigusleht ei katkesta puhkust automaatselt!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Palgauudised esilehele