Tuhandetele töötajatele AI ostmine ei anna mingit eelist
Kuigi ettevõtted investeerivad üha enam tehisintellekti, ei suuda enamik neist endiselt tõestada selle reaalset ärilist kasu, ütles AI koolitaja Gerlyn Tiigemäe AI Praktikute aastakonverentsil.
Tehisarurongist ei taha mõistetavalt keegi maha jääda, kuid seejuures tuleb säilitada selge pea
Foto: Andras Kralla
"Ettevõtted tegelikult ei tea, kuidas AI mõjutab näiteks nende kasumit. Aasta lõpus tehtud uuringu järgi suutis ainult viis protsenti vastanutest öelda, et osa ärikasumist on seotud otseselt tehisaruga," rääkis Tiigemäe.
Tehisarust on saanud paari viimase aastaga teema, mis on liikunud IT-osakonnast juhatuse lauale, personalistrateegiasse ja juhtimisotsustesse. Kas tehnoloogia hakkab asendama inimeste tööd, sh palgaarvestaja oma, uurib selles artiklis EY Eesti raamatupidamisteenuste osakonna manager Kaia Tuvike.
Tehisintellekt on viimastel aastal muutnud Eesti väikeettevõtjate ja start-up’ide maailma kiiremini, kui keegi oskas oodata, ning tehisaru liigkasutamine on seotud ka selgete ohtudega.
Eesti tööhõiveturul on korraga näha nii ettevaatlikku paranemist, ebakindlaid kandidaate kui ka tööandjate üha suuremaid ootusi, kirjutab Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra.
Tehisintellekt areneb meeletu kiirusega ning aprillis toimunud riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil arutleti, kas inimesed, ettevõtted ja riigid suudavad sellega sammu pidada.
Tehisaru kiire areng seab tööandjad olukorda, kus töötajate oskuste arendamine ei ole enam tulevikuteema, vaid tänane praktiline juhtimisülesanne. Kõige tugevamalt tunnetavad muutust kontoritöö, info ja sisuloomega seotud ametite töötajad, kelle tööülesanded võivad AI mõjul kiiresti ümber kujuneda, selgub värskest uuringust.