Kärsitu loomus ja madal eneseteadlikkus: eriti halb kooslus juhile
Et juhtida mõistlikult ja hästi nii inimesi kui protsesse, tuleb esmalt osata juhtida ennast. Siin võivad juhile saada komistuskiviks mitmed väärarusaamad ja mõtlemisvead, ütleb psühholoog, nõustaja ja koolitaja Eva-Maria Kangro.
Eva-Maria Kangro räägib, miks ja kuidas peaks juhid õppima eneseregulatsiooni ja millised mõtlemisvead hägustavad meie otsustusvõimet
Foto: Kristiina Tammik
Saates “Äripäeva juhtimiskool” selgitab psühholoog, nõustaja ja koolitaja Eva-Maria Kangro, miks ja kuidas peaks juhid õppima eneseregulatsiooni ning millist mõju võib selle oskuse puudumine avaldada nii töötulemustele kui -keskkonnale.
Kui 1990. aastatel oli lihtsalt äge olla tegevjuht, direktor või juhatuse liige, siis täna on juhtimine kordi keerulisem ja vägagi reguleeritud - nõudeid ja ootusi on juhatuse liikmele palju.
Tööõnn ei sünni juhuslikult, vaid teadlikust juhtimisest. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa sõnul on tööpiin tihti tagajärg, mitte põhjus – ja selle juured peituvad väsinud juhtides, katkises usalduses ja lahtirääkimata probleemides.
Ettevõtte edu võtmeks on see, kui meeskond mõistab oma töö väärtust, mitte üksnes sisu. Töötasu tuleks aga käsitleda investeeringuna inimese panusesse ja arengusse, kirjutab Hansa Grupi juhatuse esimees ja Eesti parima juhi tiitli hoidja Neeme Tammis.
Inimkeskne juhtimine aitab maksimeerida inimeste potentsiaali ning ettevõtte tulemusi. Kuidas seda aga tegelikult ellu rakendada, selgitatakse saates “Äripäeva juhtimiskool“.