Inimkeskne juhtimine pole pehme teema

Mis on kõige olulisem, mida peaks mõistma enne muudatuse elluviimist? Kes on kõige suuremad vastuseisjad muudatustele? Kas teame, miks muudatusi teeme ja kuidas nende mõju realistlikult hinnata? „Teabevara tund“ keskendub seekord muudatuste juhtimisele.

Palkade avalikustamine ehk siis täpsemalt palgavahemike avalikustamine tuleb juba õige pea, sest Euroopa Liit ja liikmesriigid on nõnda otsustanud. Osa tööandjaid seda juba teevadki, olles teistele heaks eeskujuks. Tegemist on suure muudatusega nii tööandjatele kui töötajatele ning tasub mõelda, kuidas võtta sellest parim kõikide osapoolte jaoks.

Tööandjad, kelle äri eduks on oluline meeskonnatöö, innovatsioon ja laiem vaade, ei saa 21. sajandil endale lubada töökeskkonda, mida juhitakse käsu, karistamise ja hirmu abil. Paljud ettevõtted on selle arusaamise omaks võtnud, kuid siiski leidub veel neid, kus juhtimist praktiseeritakse nagu sada aastat tagasi. Miks vana hea piitsa ja prääniku meetod ei ole parim?

Ilma motivatsioonita töötajad võivad tähendada ettevõttele kolmandiku võrra väiksemat tulu, kinnitab idufirma Moticheck kasvu- ja müügijuht Pille Parind-Nisula. „Eesti on produktiivsuse võrdluses jätkuvalt Euroopa keskmisest sammu võrra maas“.

Juhtimis- ja tööpraktikate kaasajastamine tõstab töötajate rahulolu ning aitab saavutada edu, kuid selleks tuleb olla üle muutuste pelgamisest, kirjutab värbamisagentuuri Peoplecraft asutaja ja konsultant Mia-Alexandra Aidla.