Tööõnn ei sünni juhuslikult, vaid teadlikust juhtimisest. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa sõnul on tööpiin tihti tagajärg, mitte põhjus – ja selle juured peituvad väsinud juhtides, katkises usalduses ja lahtirääkimata probleemides.

- Helen Roots ja Kaido Pajumaa
- Foto: Andres Laanem
Vaimse tervise kuu lõpetuseks tundus olevat paslik uurida, kuidas juhid saavad hoida meeskonna töörõõmu ja ennetada tööpiina. Saates "Töö ja palk" oli sel teemal kõnelemas Motivaator.ee juht ja kogenud juhtimiskoolitaja
Kaido Pajumaa.
Pajumaa selgitas saates, mis on terve meeskonna tunnused ja kuidas tööpiin üldse tekib. Selgub, et sageli ei ole põhjuseks mitte liigne töökoormus, vaid psühholoogilise turvatunde puudumine – tunne, et inimest ei kuulata ega märgata.
Koolitaja rääkis ka sellest, kuidas head juhid võivad tahtmatult tekitada kiusu või hirmukultuuri, kui keskenduvad liialt tulemustele ja jätavad unarusse inimliku poole. Millal muutub aga nõudlik juhtimine töökiusuks? Ja kuidas väsinud juht ise võib saada tööpiina allikaks?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pajumaa jagas ka kolme praktilist sammu, millega iga juht saab juba homme suurendada oma meeskonna töörõõmu.
- Loo avatud suhtluskeskkond!
- Anna selget, toetavat tagasisidet!
- Hoolitse iseenda energiataseme ja vaimse tasakaalu eest!
„Vaimne tervis pole pehme teema,“ rõhutas Pajumaa. „See on ettevõtte tootlikkuse ja inimeste püsivuse alus.“
Saadet juhtis
Personaliuudiste juht Helen Roots.
Kui töörõõm muutub piinaks – kas süüdi on juht, süsteem või väsinud meeskond?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuringud näitavad, et juhtimise stiil mõjutab otseselt seda, kui õiglasena tajuvad töötajad tasustamist ja kui motiveeritud nad on. Näiteks leiti ühes uuringus, et kaasava juhtimisstiili korral oli tööga rahulolu 30% kõrgem kui autoritaarse stiili puhul, ütleb juht ja koolitaja Kaido Pajumaa.
Eesti tööandjad koguvad vaimse tervise, riskikäitumise ja muud sarnast infot, sageli paraku unustades nii mõnedki kriitilise tähtsusega asjaolud. Loe siit kasulikke soovitusi selliste andmete eesmärgipäraseks ning eetiliseks kogumiseks ja kasutamiseks.
Arvamused töölepinguseaduse muudatuste plaanidest jagunevad radikaalselt kaheks: tööandjad näevad selles positiivset muudatust mitte ainult endi, vaid ka töötajate jaoks, ametiühingud aga nõuavad seaduseelnõu ülevaatamist.
Puhkuste hooajal tuleks mõelda, millist hinda maksab organisatsioon, kus inimesed on väsinud nii vaimselt kui füüsiliselt. Kõik vajavad puhkust – ka juhid, kirjutab Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski.
Suhted töökohal mõjutavad tervist ja töötulemusi. Uuringud näitavad, et juhid, kes seavad esikohale suhted oma töötajatega ja juhivad positiivsuse ja lahkusega, saavad paremini hakkama ning ettevõtte kultuur mõjutab töötajate heaolu rohkem kui palk ja muud hüved.