Vajalik uuendus või oluline risk: platvormitöö direktiiv jõuab peagi tööandjate lauale
Äripäeva raadio saates “Töö ja palk“ võeti luubi alla platvormitöö direktiiv, mille Eesti peab üle võtma hiljemalt selle aasta lõpuks. Direktiiv puudutab kümneid tuhandeid inimesi – kullereid, sõidujagajaid, vabakutselisi ja teisi, kes teenivad tulu digitaalsete platvormide kaudu.
Saates arutleti, millist probleemi Euroopa Liit direktiiviga lahendada soovib ning kas see probleem on Eesti tööturul samal kujul olemas. Juttu tuli sellest, miks peavad ettevõtlusorganisatsioonid oluliseks direktiivi ülevõtmist minimaalses mahus ning miks platvormiettevõtted kardavad liigset reguleerimist.
Ühe keskse teemana käis saatest läbi töösuhte eelduse küsimus. Millal on inimene iseseisev ettevõtja ja millal sisuliselt töötaja? Kui tööülesanded tulevad rakendusest, töömahtu mõjutab algoritm ja teenistust kujundavad platvormi reeglid, siis kus jookseb piir ettevõtluse ja töösuhte vahel?
Samuti räägiti algoritmilisest juhtimisest, mis on direktiivi üks keerulisemaid ja vastuolulisemaid osi. Kas algoritm võib olla töötaja ülemus? Kui palju peaksid platvormid avalikustama oma süsteemide toimimist ning kus läheb piir läbipaistvuse ja ärisaladuste kaitse vahel?
Saates puudutati ka Arenguseire Keskuse välja toodud murekohti. Kas platvormitöö suurimad riskid on seotud ületöötamise ja sotsiaalkaitse lünkadega või peitub probleem hoopis selles, et meie sotsiaalkaitsesüsteem on loodud ajastul, mil inimesel oli üks tööandja ja üks töökoht?
Stuudios arutlesid neil teemadel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö ja võrdsuse asekantsler Seili Suder, Bolti avaliku poliitika juht Sirli Heinsoo ning kaubandus-tööstuskoja poliitikaosakonna juht Marko Udras. Vestlust vedas Personaliuudiste juht Helen Roots.
Kuula, milliseid valikuid Eesti platvormitöö tuleviku kujundamisel praegu teeb ning kuidas need võivad mõjutada nii tööandjaid, töötajaid kui ka kogu tööturgu.
Seotud lood
Ka Euroopas on enamik kohtuvaidlusi lõppenud sellega, et platvormitöö tegija on kvalifitseeritud töötajaks, misjärel on platvormid muutnud töötegemise korraldust, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud õigusanalüüsist.
Tuhanded eestlased teenivad platvormide kaudu lisaraha paindlikult, oma tingimustel. Euroopa Liidu uus direktiiv võib selle korra aga lähikuudel põhjalikult muuta. Küsimus pole ainult töövormis, vaid selles, kes otsustab, kuidas ja millal tööd tehakse.
Kullerite, aga ka näiteks taksojuhtide, ja neid vahendavate platvormide vaheliste tööalaste suhete määratlemine on kõnekas teema ka meil Eestis, kust on maailma jõudnud mitmed platvormipidajad (nt Bolt) ja kus platvormitöö tegijate arv aina kasvab.
Kui majanduse väljavaade on kergelt positiivne, siis mingi aja jooksul jõuab see ka tööturule ja võib oodata vabade ametikohtade arvu kasvu, teatas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Käsundusleping on üks enim kasutatud lepinguvorme olukordades, kus vajatakse paindlikku koostööd ja teenuse osutamine ei allu klassikalise töösuhte raamistikule. Sellega kaasneb aga mitmeid õiguslikke ja maksunduslikke nüansse, mida nii ettevõtjal kui ka teenuse osutajal on oluline teada, kirjutavad CHK eksperdid.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Palgauudised esilehele