Eksperdid räägivad, kuidas töö lihtsustamine aitab juhtidel ja meeskondadel tulemusi parandada ilma ülekoormuseta.

- Saatejuht Helen Klettenberg vestleb saates nelja eksperdiga, kes annavad nõuandeid, kuidas juht saab ise vähem sekkuda, aga rohkem saavutada
- Foto: Rain Jüristo
Miks tundub sageli, et hoolimata pidevast pingutusest ei jõua me oluliste asjadeni? „Juhtimisauditi“ saade vaatleb juhtimist uue nurga alt: kas töö efektiivsus tuleb lisategevuste kaudu või hoopis nende vähendamisest?
Tegelikult võib lihtsustatud töökorraldus, hästi juhitud koosolek, õigel ajal juurutatud tehnoloogia ja kasutajasõbralik juhtimissüsteem tuua tulemusi kiiremini ja väiksema pingutusega. Lisaväärtust lisab ka see, kui teame, kuidas oma inimesi hoida.
Saates jagavad kogemusi neli eksperti:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Futuristi koosolekute fasilitaator Tiina Hiller selgitab, miks koosolek ei tohiks olla ajaraisk, vaid tööriist, mis vabastab fookust ja toob inimestele aega juurde.
DigiDrive muutuste juht Kaarel Allikmäe toob näiteid, kuidas lihtsate digilahenduste rakendamine annab kiire tulemuse ja aitab igapäevaseid toiminguid sujuvamaks muuta.
Bureau Veritas Eesti juhtaudiitor Raul Ratasepp rõhutab, et hästi toimiv juhtimissüsteem peab töötama inimese jaoks – mitte ainult paberil auditi jaoks.
Smartful Growthi asutaja Helen Pärli jagab kogemusi, kuidas selgus töökorralduses aitab meeskonnal püsida motiveerituna ja organisatsioonil hoida oma parimaid inimesi.
Milliseid tegevusi tasub kõrvale jätta? Kuidas luua keskkond, kus inimesed saavad keskenduda väärtust loovale tööle? Ja kuidas juht saab ise vähem sekkuda, ent saavutada rohkem? Neile küsimustele saab saatest vastuse.
Saadet juhib Helen Klettenberg.
Edukas juht ei tee rohkem, vaid juhib targemini
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Inimkeskne juhtimine aitab maksimeerida inimeste potentsiaali ning ettevõtte tulemusi. Kuidas seda aga tegelikult ellu rakendada, selgitatakse saates “Äripäeva juhtimiskool“.
Palkade avalikustamine ehk siis täpsemalt palgavahemike avalikustamine tuleb juba õige pea, sest Euroopa Liit ja liikmesriigid on nõnda otsustanud. Osa tööandjaid seda juba teevadki, olles teistele heaks eeskujuks. Tegemist on suure muudatusega nii tööandjatele kui töötajatele ning tasub mõelda, kuidas võtta sellest parim kõikide osapoolte jaoks.
Nii ühemehe firmat kui ka suurettevõtet juhtides peab juhatuse liige olema lojaalne ja hoolas ning arvestama, et hoolsuskohustuse rikkumisel võib talle järgneda isiklik vastutus. Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi selgitab, kus jookseb piir mõistliku äririski võtmise ja hoolsuskohustuse rikkumise vahel.
Vaatame, millised on need Eesti ettevõtted, kes teistest tööandjatest eristuvad ja oma heade näitajate poolest silma paistavad.
Tööandjad, kelle äri eduks on oluline meeskonnatöö, innovatsioon ja laiem vaade, ei saa 21. sajandil endale lubada töökeskkonda, mida juhitakse käsu, karistamise ja hirmu abil. Paljud ettevõtted on selle arusaamise omaks võtnud, kuid siiski leidub veel neid, kus juhtimist praktiseeritakse nagu sada aastat tagasi. Miks vana hea piitsa ja prääniku meetod ei ole parim?