Iga kord, kui hea spetsialist tunneb, et tema pingutus ei loe, kaotab jõudu ka Eesti majandus. Motiveeritud inimene on Eesti järgmine majandusreform, kirjutab Palgajutud looja Birgit Ruunik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.

- “Eesti tööelu üks valusamaid pingeallikaid on palgavaikus. Mitte tingimata palk ise, vaid see kummaline vaikimise kultuur, mis sunnib inimesi arvama, aimama ja oletama, kas neid koheldakse õiglaselt,” märgib sotsiaalmeediakonto Palgajutud looja Birgit Ruunik
- Foto: Janar Aia
Me räägime viimasel ajal üha suurema entusiasmiga robotitest, tehisintellektist ja uuest hoost majanduses, justkui oleks tehnoloogia meie ainus päästerõngas. Miskipärast väldime järjekindlalt küsimust, mis peaks kõlama kõige valjemini: kas inimesed, kellelt me ootame innovatsiooni, on üldse motiveeritud seda looma?
Me võime anda ettevõtetele maailma parimad tööriistad, aga kui nende taga istub inimene, kelle sisemine leek on kustunud, siis ei juhtu midagi. Eesti majanduse tegelik risk on inimeste motivatsiooni aeglane ja vaikne kadumine.
“Lõpuks pole sel vahet”
Kuna vean sotsiaalmeedias kontot Palgajutud, jagavad inimesed minuga sageli oma tööelu mõtteid. Hiljuti kirjutas mulle üks IT-spetsialist. Ta ei otsinud uut töökohta ega põgenenud läbipõlemise eest. Ta tahtis lihtsalt aru saada, miks ta enam ei tunne rõõmu tööst, milles ta objektiivselt on väga hea.
Ta ütles, et teeb tööd hingega ja lahendab keerulisi probleeme. Ometi ei peegeldu see tunnustuses ega palgas. Tagasiside juhilt on küll tehniliselt korrektne, kuid inimlikult tühi. Palgaläbirääkimistele mõtlemine tekitab temas lausa piinlikkust. Justkui peaks vabandama selle eest, et ta on oma töös hea.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Palgaootusi mõjutavad inimeste harjumused, sotsiaalmeedias nähtu-kuuldu või elukalliduse kasv, mistõttu töötajate palgaootused võivad tööandja võimalustest kaugele ette kihutada.
Rahastressi saab ennetada rahatarkusega ehk teadmiste ja oskustega, kuidas oma rahaga targalt ümber käia, kirjutab sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse nõunik Marin Vallikivi.
Eesti ettevõtete õnnestumiste ja ebaõnnestumiste õppetunnid!
Miks tulemuspalk töötab ühes meeskonnas suurepäraselt, kuid teises kukub kolinal läbi? Juhtide ja meeskondade koolitaja Kaido Palumaa selgitab tulemuspalga paradoksi ja annab artikli lõpus kolm küsimust juhile mõtisklemiseks.
Ettevõtte edu võtmeks on see, kui meeskond mõistab oma töö väärtust, mitte üksnes sisu. Töötasu tuleks aga käsitleda investeeringuna inimese panusesse ja arengusse, kirjutab Hansa Grupi juhatuse esimees ja Eesti parima juhi tiitli hoidja Neeme Tammis.
„Mis tööd sa teed ja kui palju sa teenid?“ – see on küsimus, mida järjest sagedamini esitan. Mitte juhina töövestlusel ega sõbraga kohvitassi taga, vaid mikrofoniga otse tänaval, võõrale inimesele. Üllataval kombel ei jää ma vastuseta.