Muudatused meretöö seaduses: mida tööandja peab teadma
Seadusemuudatusega täpsustatakse muu hulgas tööaegade arvestust siseveetranspordis, näiteks kui töö lõpeb enne arvestusperioodi lõppu, peab tööandja arvestama tööaega proportsionaalselt.
Riigikogu võttis vastu meretöö seaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle rahvusvahelised tööstandardid, et parandada laevapere liikmete ja kalurite töö- ja elutingimusi ning tugevdada meresõiduohutust. Teeme ülevaate tööandjale olulisematest muudatustest.
1. jaanuaril 2026 jõustuvad mitmed seadusemuudatused, sh maksuvaba tulu arvestus ja tasude kajastamine, sotsiaalmaksu miinimumkohustus ning välistööjõu reeglite muudatused.
Tööandjate ja ametiühingute miinimumpalga kokkulepe lükkus 2026. aastasse. Riiklik lepitaja Meelis Virkebau saadab pooltele kirjalikud lepitusettepanekud jaanuaris ning halvimal juhul võib asi venida kevadeni.
Hiljuti hoiatas tööõiguse ekspert Heli Raidve, et president ei pruugi tööõiguse seaduse muudatusi välja kuulutada, kuna neis esineb tõsiseid sisulisi ja tehnilisi vastuolusid. Nii läkski.
Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.