Palkade läbipaistvuse direktiivi edasilükkamine ei tähenda, et ettevõtete töö õiglasemate palgasüsteemide nimel peatuks, kuid aruandlus ise ei vähenda palgalõhet, ütles jaekaubandusettevõtte Coop Eesti personalidirektor ja personaliühingu PARE juhatuse liige Kerstin Jaani.

- Coop Eesti personalidirektor Kerstin Jaani
“Meil tegelikult on vaja sisulist muutust,” ütles
Kerstin Jaani Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema sõnul ei piisa sellest, kui ettevõte mõõdab palgaerinevusi, kuid ei muuda samal ajal oma palgasüsteemi, ametikohtade hindamist ega juhtide otsustamisloogikat. Palgavahemikke saab paberil kujundada nii, et kõik näiks korras, hoiatas ta.
Töölepingu seaduse värsked muudatused annavad Jaani sõnul siiski olulistele nõuetele seaduse jõu. Näiteks peab tööandja andma tööle kandideerijale enne vestlust infot palga või palgavahemiku kohta, samuti ei tohi küsida kandidaadi varasemat palka ning töötajatel on õigus oma töötasust rääkida.
Coop Eestis ei ole Jaani sõnul töötajatel kunagi keelatud palgast rääkida. “Inimesed räägivad oma tasudest kogu aeg,” märkis ta. Ettevõtte palgalõhe jääb tema sõnul palgapeegli järgi alla 5%, kuid ka selliseid näitajaid tuleb tõlgendada ettevaatlikult, sest sama ametinimetuse taga võib olla väga erinev vastutus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjuus räägiti palkade läbipaistvuse direktiivi edasilükkamisest, töölepingu seaduse muudatustest, palgavahemike avalikustamisest töökuulutustes ja sellest, miks ettevõtetel on vaja sisemiselt läbimõeldud palgasüsteeme.
Küsis Mai Kroonmäe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuna palgapeegli puhul on tegu statistilise üldistusega, mida tööandja ise sisuliselt ei kontrolli, ei saa see olla konkreetsete tööde võrdlemisel aluseks, leiab Kaubandus-Tööstuskoda.
Meie hinnangul oli palkade läbipaistvuse direktiiviks ettevalmistumiseks piisavalt aega ning me läheme sellesuunaliste tegevustega edasi, kirjutab Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa-Maria Lees.
Valitsus otsustas panna pausile palkade läbipaistvuse direktiivi, viidates liigsele bürokraatiale. Kas probleem on päriselt halduskoormuses või hoopis selles, et läbipaistvus sunnib ebavõrdsusele otsa vaatama? Riigis, kus palgalõhe on Euroopa suurim, on selline otsus väärtuste küsimus. Kelle huve selline paus tegelikult kaitseb?
Kasulik ja praktiline kiirtest raamatupidajale ja palgaarvestajale, et saaksid kinnistada ja kontrollida oma teadmisi kõige värskemate palgaarvestuse ja tööelu muudatuste teemal. Pane oma teadmised proovile!
Tööandja peab muutma palgakujunduse läbinähtavaks, põhjendatavaks ja kontrollitavaks ning töötajatel ja neid esindaval ametiühingul peab olema võimalik palgalõhe põhjustega tutvuda, need vaidlustada ja palgasüsteemist kõrvaldada, kirjutab ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask.