Tööstuste kasv või kahanemine sõltub üksikutest ettevõtetest. Valdav enamus püüab oma senist mahtu hoida ja nende aastane muutus on väga väike, rääkis Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.

- Sirgid Kõiv andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis ülevaate majandussektorite värsketest konkurentsiraportitest
- Foto: Andras Kralla
Ta tutvustas Äripäeva raadio hommikuprogrammis metsa-, masina- ja metallitööstuse ning inseneribüroode konkurentsiraporteid.
Tööstuste raportitest selgub, et ettevõtete teenitud raha läheb väga kiiresti tööjõukulude katteks ja palgakasv on kiirem kui vahendid, millest seda maksta.
Metallitööstus on pöördunud aeglasele kasvule ja see on laiapõhjaline. See on üks väheseid valdkondi, kus kasv ei ole mõne üksiku ettevõtte tegevus, tõi Kõiv välja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Meelis Mandel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti puidutööstus on olukorras, kus müügikäibe kasv on aeglustunud või pöördunud langusesse, kuid palgad kerkivad jätkuvalt kiires tempos, selgub Infopanga puidutööstuse värskest kvartaliraportist.
Tööstus- ja logistikaettevõtted saavad peagi välismaalasi palgata lihtsamalt ja odavamalt. Töötukassa luba pole enam vaja, piisab 80 protsendist keskmisest palgast.
Noorte töötus on kasvanud katkematult 2017. aastast ja jõudis selle aasta esimeses kvartalis 23%-ni. Kas süüdi on majandustsükkel, teenuste sektori nõrkus või ülereguleeritud tööturg? Kolm analüütikut Mihkel Nestor, Raul Eamets ja Tea vassiljeva näevad erinevaid stsenaariumeid.
Eesti palgad jäävad võrdluses Euroopaga tagasihoidlikuks, ja arvestades hinnataset, oleme tegelikult veel halvemas seisus, kui numbrid esmapilgul näitavad. Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitab, mis peitub tegelikult keskmiste palkade taga.
Soolise palgalõhe 2025. aasta näitaja on rekordmadal, selgub Statistikaameti äsjasest analüüsist. Kolm analüütikut näevad aga selles maagilises numbris erinevaid asju. Üks kiidab trendi, teine seab selle kahtluse alla ja kolmas küsib, kas EL-i palgadirektiivi pausilepanek oli ikka tark samm.