Palgavaikuse murdja: palgast vaikimine teeb rohkem kahju kui väike palk
Eestis on tugev palgavaikuse kultuur ning see soodustab muuhulgas heade spetsialistide töö väärilise tähelepanu ja tunnustuseta jätmist, leiab Instagrami konto Palgajutud looja Birgit Ruunik.
Palgast rääkimine käib töö juurde, seda ei pea häbenema, rõhutab Birgit Ruunik.
Foto: Janar Aia
“Inimesed kirjutavad ka Palgajuttude kontole sageli mitte seepärast, et nende palk on madal, vaid seepärast, et nad ei tea, kas see on õiglane. See teadmatus sööb inimeste motivatsiooni,“ ütles Ruunik Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Iga kord, kui hea spetsialist tunneb, et tema pingutus ei loe, kaotab jõudu ka Eesti majandus. Motiveeritud inimene on Eesti järgmine majandusreform, kirjutab Palgajutud looja Birgit Ruunik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Kui töötaja tunneb, et tal puuduvad selged argumendid või pole kindlust, kuidas oma tööpanust selgitada, tundub lihtsam mitte palgateemat jutuks võtta, selgitab Palgajuttude eestvedaja Birgit Ruunik.
„Mis tööd sa teed ja kui palju sa teenid?“ – see on küsimus, mida järjest sagedamini esitan. Mitte juhina töövestlusel ega sõbraga kohvitassi taga, vaid mikrofoniga otse tänaval, võõrale inimesele. Üllataval kombel ei jää ma vastuseta.
Palgaootusi mõjutavad inimeste harjumused, sotsiaalmeedias nähtu-kuuldu või elukalliduse kasv, mistõttu töötajate palgaootused võivad tööandja võimalustest kaugele ette kihutada.