Kui vaidlus kipub vahel minema kohtusse, siis teatud juhtudel on mõistlik lahendada vaidlusi lepitusmenetluse abil ja kaaluda kompromissläbirääkimisi.

- Vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi
- Foto: Andres Laanem
Advokaadibüroo Lindeberg partnerid ja vandeadvokaadid
Keijo Lindeberg ja
Aldo Vassar toovad Äripäeva raadio saates “Teabevara tund” välja põhitõed, kuidas muuta lepitusmenetlus edukaks. Samuti arutletakse, kas ja kuidas mõjutab vaidluse kulgu see, kui kaasatakse esindajad.
Keijo Lindeberg ütleb oma praktikale toetudes, et enamasti õnnestub kompromiss saavutada lihtsamini siis, kui esindajaid ei ole. Samas tõdeb ta, et on ise esindajana jõudnud ka kompromissini. Aldo Vassar lisab, et vaidlused, esindajad ja esindatavad on väga erinevad. “Minu seisukoht on see, et alati on hea, kui on kaasatud õigusteadmistega isik, kes sind vähemalt nõustab,” märkib ta.
Saame ka teada, kuidas kompromissläbirääkimised erinevad lepitamisest ja kas on olemas head kompromissi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
Vaidlused kohtusaalist välja ehk mida võiks teada lepitusmenetlusest
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Diskrimineerimisvaidlustes kehtib tavapärasest erinev tõendamiskohustus!
Sooline palgalõhe on Eestis 13,1%. Iga vastutustundlik tööandja saab teadliku palgapoliitika abil seda vähendada. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks tuleks aga kõhutunde asemel usaldada olemasolevaid andmeid, kirjutab advokaadibüroo RASK partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait.
Seadusandja ütleb, et töö eest makstav tasu on töötasu, kuid teame, et tööandja võib maksta töötajale nõutavast tulemuslikuma töö eest ka täiendavat tasu ehk tulemustasu või preemiat.
Olukorras, kus tööandja jääb töötajale võlgu ja töötajal on soov saada vähemalt osaliselt kätte saamata jäänud tasud ja hüvitised, tuleb tal endal olla aktiivne ning kasutada oma õigusi.
Ajutine töövõimetus mõjutab puhkuste aegumist!
Tunnustatud tööõiguse ekspert Heli Raidve juhtib tähelepanu Euroopa Kohtu otsustele, mis muutsid kasutamata puhkusepäevade aegumise praktikat.
Töökiusamise määratlus on meil Eestis kujunenud välja kohtupraktikast, kuid kehtiv seadus seda ei toeta, sest töökiusamise täpset definitsiooni seaduses ei ole, nendib Sorainen advokaadibüroo töövaidluse ekspert Kadri Härginen.