Tööandjad tegid valitsusele ettepanekud, mis vähendaksid töötervishoius ja -ohutuses bürokraatiat. Pakutud muudatused võivad osa spetsialistide sõnul aga ohustada töötajate heaolu – eriti väikefirmades, kus tööohutus on sageli juba niigi väike.

- VITS Solutionsi asutaja Jaanika Jelistratov ja saatejuht Helen Klettenberg
- Foto: Rain Jüristo
Nende ettepanekute sisu ja mõju avab saates “Juhtimisaudit” töötervishoiu ja tööohutuse veebiplatvormi
VITS Solutions asutaja
Jaanika Jelistratov, kelle igapäevatöö on seotud tööohutuse süsteemide arendamise ja juurutamisega.
Uurime, kus Eesti tööohutus praegu seisab, millised on arengusuunad ning miks ei tohiks selles valdkonnas teha kergekäeliselt kompromisse. “Valitsuse väited, et töötajate tervis ei satu ohtu, on kohati täiesti võhiklikud – need ei põhine tegelikul arusaamal valdkonnast ega töömaailma reaalsusest,” märgib Jelistratov.
Spetsialisti sõnul on ohutus ennekõike süsteemi ja suhtumise küsimus, mitte vormitäide. “Tööandjana on oluline meeles pidada reeglit, et sa tegeled töötaja tervisega – sinu juurde tulev inimene peaks lahkuma täpselt samasuguse tervisega, nagu ta sinu juurde tuli,” rõhutab Jelistratov.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Helen Klettenberg.
Töötervis surve all: kui bürokraatia väheneb, kas vastutus kaob?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Seaduste ja keerulise sõnavara rägastikus võib ohutusjuhend muutuda raskesti mõistetavaks. Hea töökeskkonna auhinna pälvinud ettevõtete esindajad jagavad nõuandeid, kuidas koostada selge ja kasulik juhend.
Vaata, kas sinu ettevõte kuulub valimisse!
Tööinspektsioon avaldas nimekirja kontrollitavatest ettevõtetest. See võib kõlada hirmutavalt, kuid eesmärk on tööandjaid ja töötajaid aidata ohutu ja tervisliku töökeskkonna loomisel.
Tähelepanuväärsemad ettepanekud on seotud ohutusjuhenditega, mida oleks vaja vaid juhul, kui mingi seade on töötajale reaalselt ohtlik.
Kui tööandja saab vihjeid või märkab ise kiusamist või ahistamist, tuleb kohe tegutseda, et taastada turvaline töökeskkond. Kuidas, miks ja millal uurimist läbi viia, selgitab Soraineni tööõiguse tiimi juht Pirkko-Liis Harkmaa.
Eksimine tõi ettevõttele 32 miljoni eurose trahvi!
Millal on töökeskkonnas jälgimisvahendite kasutamine lubatud ja mida näiteks kaamerate puhul kindlasti silmas pidada, selgitab Eversheds Sutherland Ots & Co partner ja vandeadvokaat Tambet Toomela.