Tavatöötajad on küberohtude eest jätkuvalt kaitsetud
Foto: Andras Kralla
"Ettevõtjad arvavad, et äkki töötajad teavad, kuidas finantstoiminguid tehakse ja kuidas kõik teavitused ja seadistused toimivad. Tegelikult on riskid maandamata," lausus Keskel.
Eesti Kunstnike Liidult peteti nädala jooksul välja ligi 700 000 eurot. Raha, mis oli mõeldud kunstnikupalkade ja loometoetuste maksmiseks, liikus viie välisriigi kontodele ning politsei peab selle tagasisaamist ebatõenäoliseks. Juhtum on vapustav, kuid kahjuks mitte erakordne.
Suvisel ajal tehakse rohkem kaugtööd kohvikutes, hotellides, lennujaamades ja teistes avalikes kohtades. See loob kurjategijatele võimaluse kasutada ära töötaja heausksust ning pääseda ligi ka tööandja andmetele. Tööandjal tasub kaugtöö ja seadmete kasutamise reeglid enne puhkuste hooaega selgelt üle vaadata, soovitab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
Üha enam on juhtumeid, kus noored lubavad vaheltkasu eesmärgil kasutada oma pangakontot teadmata päritoluga raha liigutamiseks. Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik märkis, et pahaaimamatult võivad noored aidates kelme ise sattuda seadustega pahuksisse.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed poole aasta jooksul petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest enam kui 4,5 miljonit moodustasid telefonipettused. Ainuüksi juunikuu jooksul jäid inimesed telefonipettuste tõttu ilma enam kui 2 miljonist eurost.