60 päeva palgapeituse lõpuni: maadlus reeglite tõlgendamisega
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.
Aprillikuu saates “Töö ja palk“ keskenduti palkade läbipaistvuse direktiivile, mille Eesti peaks üle võtma tänavu juunis, ja selle praktilistele mõjudele organisatsioonides. Saates arutati, milliste küsimuste ja dilemmadega personalijuhid praegu silmitsi seisavad ning kus peituvad suurimad riskid.
Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele peagi uued kohustused ja annab töötajatele rohkem õigusi küsida tasu kohta infot. See tähendab, et tööandjad peavad oma tasusüsteemid kriitilise pilguga üle vaatama.
Pikaaegse ja mitmekülgse kogemusega personalijuht Irene Metsis rõhutab, et töötasu süsteem peab olema võimalikult lihtne ja arusaadav. Mida keerulisemad on valemid ja reeglid, seda enam kaob töötajatel usaldus ja tekib tunne, et neid ei väärtustata.
Juba 2026. aasta suvel peaksid Eestis hakkama kehtima Euroopa Liidu direktiivi esimesed nõuded eesmärgiga vähendada soolist palgalõhet. Siin on mõned tähtsad asjaolud, selgitavad Soraineni advokaadibüroo tööõiguse valdkonna eksperdid
Sel aastal jõustuv palkade läbipaistvuse direktiiv toob muu hulgas kaasa ka avatumad palgavestlused – see on uus olukord, aga kasulik areng nii tööandjale kui töötajale.
Äripäeva teemaveeb Personaliuudised uuris hiljutises suures küsitluses tööandjate palgapoliitika praktikaid. Selle artikli fookus on palkade läbipaistvuse teemadel.