Töötaja vaimne tervis on tootmisettevõtete uus prioriteet

Tänavu on Eestis makstud juba 844 870 euro eest töövõimetushüvitisi läbipõlemise tõttu – rohkem kui kahekordselt mullusest. Ekspertide sõnul viitab see töökeskkonna süvenevatele probleemidele.

Töökiusamise määratlus on meil Eestis kujunenud välja kohtupraktikast, kuid kehtiv seadus seda ei toeta, sest töökiusamise täpset definitsiooni seaduses ei ole, nendib Sorainen advokaadibüroo töövaidluse ekspert Kadri Härginen.

Töötajal on nüüdsest võimalik nõuda hüvitist, kui töö on talle põhjustanud vaimse tervise probleeme ning tööandja ei ole piisavalt hästi hoolitsenud, et tööl oleksid ohutegurid maandatud. Tööandjalt hüvitise saamiseks tuleb minna kohtusse.

​​​​​​​Naise ja tütre emana tunnen rõõmu ja uhkust, et oleme aastakümnetega jõudnud nii kaugele, et ka meil naistena on (üsna) võrdsed võimalused töö ja karjääri tegemiseks ning nagu endine president Arnold Rüütel ütles: „Inimene tahab tööl käia, ja naine tahab tööl käia“. Nii on. Siis aga satun jälle mingeid juhtumeid lugema, mis millegipärast toimuvad üldjuhul ainult naistega ja tahaks appi karjuda.

Tööandjad, kelle äri eduks on oluline meeskonnatöö, innovatsioon ja laiem vaade, ei saa 21. sajandil endale lubada töökeskkonda, mida juhitakse käsu, karistamise ja hirmu abil. Paljud ettevõtted on selle arusaamise omaks võtnud, kuid siiski leidub veel neid, kus juhtimist praktiseeritakse nagu sada aastat tagasi. Miks vana hea piitsa ja prääniku meetod ei ole parim?