Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov nentis, et teisest sambast lahkumise reeglite leevendamise järel võib raha väljavõtjate hulk mõnevõrra suureneda.
“Aga kui sel juhul jällegi ei võeta välja kogu raha vaid osa, siis summade mõttes võib-olla see pilt oluliselt ei muutugi kokkuvõttes,” arutles ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus andis ta ülevaate, miks ja milliseid teise pensionisamba liitumise ja lahkumise reegleid täpsemalt muudetakse ja kui kaua ei saaks riik edaspidi teise samba reegleid muuta. Juttu tuli ka plaanist hakata teise pensionisamba tagatisel laene andma, mille perspektiivi hakkab rahandusministeerium hindama.
Küsis Martin Johannes Teder.
Seotud lood
65-aastaselt pensionile minek tundub loomulik valik – aga on see ka mõistlik, viskab küsimuse õhku Palgauudiste juht Mare Timian. Kui tervis on hea, tööd jätkub ja alternatiivne sissetulek võimaldab oodata, võib pensioni edasilükkamine olla üks parimaid finantsotsuseid, eriti kui pensionisammaste raha kasutada targalt.
2026. aastast kehtib ühetaoline maksuvaba tulu kuni 700 eurot kuus. Raamatupidajatel on oluline jälgida, et maksuvaba tulu oleks õigesti arvestatud nii tööandja kui ka Sotsiaalkindlustusameti juures.
Numbrid ei valeta, Eesti pensionisüsteem on investeering, mida toetab riik ja mis aitab kõigil oma pensionipõlve kindlamalt planeerida
Kui pensionisaaja sureb, tekib pärijatel sageli küsimus, mis saab välja maksmata jäänud rahast? Sotsiaalkindlustusameti õiguse talituse juhataja Marge Mägi selgitab, millistel juhtudel ja tingimustel on pärijatel õigus saada kätte pension või muu toetus, mis jäi lahkunul saamata.
Pensionisüsteemi suurimaks probleemiks on liiga väike kogumismäär ja tööandjapensioni puudumine, leiab peagi finantsinspektsiooni nõukogu liikme saav ning LHV varahalduse endine juht Joel Kukemelk.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Palgauudised esilehele